Räägime digikoristuspäevast (15. märts), sest digikogumine pole ainuüksi su räpane harjumus, see on ka keskkonnakatastroof.

Sissejuhatuseks

Ole nüüd aus, kui palju sul tegelikult on neid screenshote, unustatud PDF dokumente ja rakendusi, mida sa pole aastaid puutunud? Päris suur hulk, eks? Need ainult ei tee sinu seadmeid aeglasemaks vaid hävitavad ka me planeeti.

Las ma räägin lähemalt…

Interneti väike kuid räpane saladus

Me kõik käitume nagu digitaalsed asjad oleks kaaluta olekus. Need on ju lihtsalt andmed? Digitaalookeanis ringi ulpivad ning täiesti ohutud? No mitte päris.

Internet ja kõik selles salvestatud andmed tekitavad igal aastal üle miljardi tonni CO2. See on umbes sama palju kui kogu maailma lennundustööstus.

Ja veel üks väike asi: 90% sellest on prügi. Unustatud failid, fotod, e-kirjad ja koopiate varukoopiate varukoopiad. See on rämps ning me toodame seda aina rohkem.

Su e-kiri reostab rohkem kui sa arvad

Kui palju kasutuid e-kirju sa saadad? Tead küll, see kiri et lihtsalt “aitäh” öelda? See on CO2. Pool kõigist saadetud e-kirjadest on tegelikult rämpspost. Juhul, kui iga eestlane lõpetaks nende saatmise, säästaksime aastas ca 328 tonni CO2-te.

Konteksti huvides võin öelda, et see on võrdne umbes 1660 lennuga Tallinna ja Helsingi vahel. Mõtle korraks sellele.

Milleks üldse see digikoristuspäev?

See on lihtne: me peame oma digijäätmeid kustutama nagu viiksime prügi välja. Nii nagu füüsilised jäätmed, võtavad ka digitaalne prügi ruumi ja saastab meie keskkonda.

Digikoristuspäev on selleks, et:

• Vähendada oma CO2-jalajälge, kustutades kogu ebavajaliku.
• Kujundada paremaid harjumusi, et saaksime lõpetada digiprügi kogumise.
• Suurendada teadlikkust, kuidas meie online-elu mõjutab tegelikku maailma.

Seotud lugemine:
Räägime digitaalsest liblikaefektist SEO-s

Miks see peaks sind üldse kottima?

• Rohkem andmeid tähendab rohkem servereid. Rohkem servereid vajab rohkem elektrit, mis on rohkem CO2.
• Ainuüksi Bitcoini kaevandamine tarbib rohkem energiat kui Uus-Meremaa.
• Videote vaatamine moodustab 60% kogu internetikasutusest. See teeb ca 300 miljonit tonni CO2 aastas.
• 1 tunnise video striimimine tekitab sama CO2, kui 8 tundi säästupirni põletamine.

Digikogumine on väga suur probleem

Kas oled näinud inimesi, kes tohutult prügi koguvad ja kunagi nõus pole millestki loobuma? Me kõik oleme muutunud sellisteks. Me hoiame igat faili, fotot, emaili, lihtsalt igaksjuhuks. Fakt on aga see, enamik sellest on prügi. Ja see kasutult seisev andmemaht hävitab meie planeeti viisil, millest me kunagi ei mõtle.

Mida saad sina üksi ära teha?

Tehke sel digikoristuspäeval oma osa. Kustuta oma rämps. Loobu asjadest, mis sind ei huvita. Võta oma digitaalne ruum tagasi oma kontrolli alla.

5-minutiline detoksplaan

Sa ei pea olema digivõlur, et oma prügi ära koristada. Toon näite, mida saaksid teha umbes viie minutiga:

• Kustuta duplikaat- ja udused pildid.
• Kustuta rakendused, mida sa ei kasuta.
• Lõpeta uudiskirjad, mida sa ei loe.
• Puhasta allalaetud ja vanad failid.
• Kustuta ebaaktiivsed kasutajad.

Kui 1,2 millionit inimest suudavad kustutada 14,5 millionit GB ebavajalikke andmeid ühe päevaga, suudad ka sina. Selle pingutusega välditi 3625 tonni CO2 heidet. Väikesed asjad võivad omada suurt mõju.

Sest puhtam internet ei tähenda mitte ainult kiirust vaid ka jätkusuutlikkust.

Oled käpp? Lisainfo: digitalcleanupday.org