Skip links
Published in: jätkusuutlikus

Sinu digirämps reostab me planeeti

Author
Published on:

Räägime digikoristuspäevast (15. märts), sest digikogumine pole lihtsalt räpane harjumus vaid ka omamoodi keskkonnakatastroof.

Kaks inimest koristavad prügi, kass vaatab pealt.

Milleks üldse see digikoristuspäev?

See on lihtne: me peame oma digijäätmeid kustutama nagu viiksime prügi välja.

Nii nagu füüsiline, võtab ka meie digitaalne prügi ruumi ja saastab keskkonda.

Digikoristuspäev on selleks, et:

  • Vähendada oma CO2-jalajälge, kustutades kogu ebavajaliku.
  • Kujundada paremaid harjumusi, et saaksime lõpetada digiprügi kogumise.
  • Suurendada teadlikkust, kuidas meie online-elu mõjutab tegelikku maailma.

Lisainfo: digitalcleanupday.org

Sinu ja interneti räpased saladused

Me kõik käitume nagu digitaalsed asjad oleks kaaluta olekus. Need on ju lihtsalt andmed? No mitte päris.

Internet ja kõik selles salvestatud andmed tekitavad igal aastal üle miljardi tonni CO2. Konteksti huvides ütlen, et see on rohkem kui kogu maailma lennundustööstus.

Ja veel üks väike asi: 90% sellest on prügi. Unustatud failid, fotod, e-kirjad ja koopiate varukoopiate varukoopiad. See on rämps ning me toodame seda aina rohkem.

Ole nüüd aus, kui palju sul tegelikult on neid screenshote, unustatud PDF dokumente ja rakendusi, mida sa pole aastaid puutunud? Need ainult ei tee seadmeid aeglasemaks vaid hävitavad ka me planeeti.

Su e-kiri reostab rohkem kui sa arvad

Kui palju kasutuid e-kirju sa saadad? Tead küll, see mingi kiri, et lihtsalt “aitäh” öelda?

Umbes pool kõigist saadetud e-kirjadest on tegelikult rämpspost. Kui iga eestlane lõpetaks nende saatmise, säästaksime aastas ca 328 tonni CO2-te.

Konteksti huvides võin öelda, et see on võrdne umbes 1660 lennuga Tallinna ja Helsingi vahel. Mõtle korraks sellele.

Pildil on illustratsioon lennukist, mis lendab läbi pilvede Tallinna ja Helsinki vahel.

Digikogumine on väga suur probleem

Kas oled näinud inimesi, kes tohutult prügi koguvad ja kunagi nõus pole millestki loobuma? Nüüd oleme peaaegu me kõik sellised, hoides igat faili, fotot ja e-kirja “lihtsalt igaksjuhuks”.

Fakt on aga see, et enamik sellest on prügi. See kasutult seisev andmemaht hävitab meie planeeti viisil, millest me kunagi ei mõtle.

Pildil on inimene, kes lamab suurel hulgal dokumentidel ja kirjadel, mida ta kunagi nagunii läbi ei jõuaks lugeda.

Miks see peaks sind üldse kottima?

  • Rohkem andmeid tähendab rohkem servereid. Rohkem servereid vajab rohkem elektrit, mis on rohkem CO2.
  • Ainuüksi Bitcoini kaevandamine tarbib rohkem energiat kui Uus-Meremaa.
  • Videote vaatamine moodustab 60% kogu internetikasutusest. See teeb ca 300 miljonit tonni CO2 aastas.
  • 1 tunnise video striimimine tekitab sama CO2, kui 8 tundi säästupirni põletamine.

Mida saad sina üksi ära teha?

Sa ei pea olema digivõlur, et oma prügi ära koristada. Täida sel digikoristuspäeval oma osa ja kustuta oma rämps.

Loobu kõigest, mis sind ei huvita ja võta oma digitaalne ruum tagasi oma kontrolli alla.

15-minutiline detoksplaan

Okei, kui sa pole seda kunagi teinud, võtab see tegelt rohkem kui 15 minutit.

  • Kustuta duplikaat- ja udused pildid.
  • Kustuta rakendused, mida sa ei kasuta.
  • Lõpeta uudiskirjad, mida sa ei loe.
  • Puhasta allalaetud ja vanad failid.
  • Kustuta ebaaktiivsed kasutajad.

Kui 1,2 miljonit inimest suudavad kustutada 14,5 millionit GB ebavajalikke andmeid ühe päevaga, suudad ka sina. Selle pingutusega välditi 3625 tonni CO2 heidet.

Sest puhtam internet ei tähenda mitte ainult kiirust vaid ka jätkusuutlikkust. Väikesed asjad võivad omada suurt mõju.

Seotud lugemine:
Kaos internetis, ehk digitaalne liblikaefekt